Sissejuhatus

(https://www.thedj.co.uk/music/)

Teie ees on veebiraamat "Huvitav heli". Selles raamatus leiate vastused 18. küsimusele seoses heliga. Küsimused on erinevatel teemadel: sääskede pinisemisest klaasi katki laulmiseni. Soovin Teile põnevat lugemist!

Autor: Pilleriin Vesi

Sisukord

1. Kas kitarrikeel ja rong mõlemad võnguvad?
2. Miks me kitarrikeele võnkumist kuuleme, äädikakärbse tiibade oma aga mitte?
3. Kas süda võngub?
4. Miks teevad kõrged ja valjud helid kõrvale “haiget”?
5. Miks kostuvad vees hääled summutatult?
6. Miks me kõvasti mängivat bassi tunneme?
7. Miks kõik inimesed laulda ei oska?
8. Kuidas flööt muusikat teeb?
9. Kas kosmoses on muusikat kuulda?
10. Miks tummad inimesed rääkida ei saa?
11. Kui kaugele inimesed kuulevad?
12. Miks sääsed pinisevad?
13. Miks hundid uluvad?
14. Miks on meeste hääl madalam kui naiste oma?
15. Miks tekib kaja?
16. Kas heli on võimalik näha?
17. Miks tuul viliseb?
18. Kas klaasi on võimalik katki laulda?
19. Kasutatud kirjandus

Kas kitarrikeel ja rong mõlemad võnguvad?

Kujutame ette kitarrikeele liikumist. Nüüd kujutame ette edasi-tagasi sõitvat rongi Kas ütleksime, et nende liikumine on sarnana? Tegelikult on see sarnasem kui tunduda võib.

Tõmmates kitarrikeelt hakkab keel võnkuma ja seeläbi kuuleme häält. Kui nüüd võtta ette rong. Eeldame, et rong vahepeatusi ei tee ja sõidab otse Tartust Tallinnasse ja tagasi. “Võnkumiseks nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole, “ kirjutas Indrek Peil oma gümnaasiumi “Mehaanika” õpikus (2012). Selle mõiste põhjal võibki nimetada nii rongi kui ka kitarrikeele liikumist võnkumiseks.

(Pilt: http://news.bbc.co.uk/today/hi/today/newsid_9427000/9427892.stm)

Kitarrikeele ja rongi võnkumist eristab aeg, mis kulub ühe võnke tegemiseks. Kui rongil kulub edasi tagasi sõitmiseks umbes 5 tundi, siis kitarrikeelel, kulub selleks vähem kui 1 sekund.  

Vaata lisaks:
Võnkumine

Miks me kitarrikeele võnkumist kuuleme, aga äädikakärbse tiibade oma mitte?

Kui kitarrikeelt tõmmata hakkab see võnkuma, see paneb võnkuma ümbritseva õhu, mis liigub edasi ja inimene kuuleb seda. Kui äädikaärbes lennates oma tiibu võngutab, siis ka see paneb ümbritseva õhu liikuma, aga seda me ei kuule. (Peil, 2012)

Kui kitarrikeele võngub piisavalt kiiresti, et inimese kõrv seda kuuleb, siis kärbse tiivad liiguvad liiga kiiresti, et inimene seda kuuleks. Samuti kui võrrelda kitarrikeele ja äädikakärbse tiiva suurust, siis kitarrikeel on suurem ja suudab õhu panna tugevamini võnkuma ja seetõttu kuulemegi seda. Inimesed kuulevad ainult teatud osa maailmas levivatest häältest. Samas näiteks koerad kuulevad paremini. Seega on võimalik, et meie ei kuule äädikakärbest lendamas, aga koer kuuleb. (https://global.widex.com/en/blog/human-hearing-range-what-can-you-hear)

Video on võetud autori erakogust

Vaata lisaks:

Periood ja sagedus

Kas süda võngub?

Me kõik teame, et meie süda tuksub. Tihtipeale, kui vaikselt olla, siis kuuleme peas ja kõrvus vaikset tuksumist. Kujutame ette meie südametukseid, kui me istume rahulikult. Sellises olukorras tuksub süda ühtlase kiirusega. Kui ühe löögi tegemiseks kulub koguaeg sama aeg võime öelda, et meie süda võngub. (Peil, 2012)

Samas võnkumiseks loetakse mingi keha liikumist kord ühele ja siis jälle teisele. Kuna süda ei liigu edasi ja tagasi, vaid tõmbub kokku ja lõtvub, mitte ei liigu meil rindleres edasi ja tagasi. Seega ei saa öelda et terve süda võngub. Kui võtta mingi üks punkt südamel, siis selle liikumist saab nimetada võnkumiseks. Üldiselt on lihtsam jääda selle juurde, et süda tuksub. (Peil, 2012)

Animatsioon (https://tenor.com/view/jerry-mouse-
heartbeat-love-ilu-gif-6123204)

Miks teevad kõrged ja valjud helid kõrvale "haiget"?

(https://www.thehealthsite.com/diseases-conditions/8
-causes-of-ear-pain-everyone-should-know-about/)

Selleks, et paremini seda mõista, tuleb esiteks teada, mis määrab heli kõrguse. Heli kõrgus sõltub sagedusest ehk sellest, kui kiiresti heliallikas võngub. Mida kiiremini see võngub, seda kõrgem on heli ja vastupidi. Heli valjudus, aga sõltub sellest kui suure vahemaa läbib heliallikas võnkumisel ehk kui suur vahe on algus ja lõpp-punkti vahel. Mida suurem see maa on, seda valjem on hääl ja vastupidi. (https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/9296#/section/9296)

See, kas mõni heli tekitab meis ebamugavustunnet või teeb lausa haiget sõltub igast inimesest endast. Kuid kõrgetel helidel (suurema sagedusega helid) on suurem tõenäosus valu tekitada. See tuleneb sellest, et see helilaine kõrva sees võngub väga kiiresti vastu kõrva sisemust. See tekitab mehhaaniliselt valu. Valu ja tundlikkust helidele võivad põhjustada ka väsimus, haige olemine/nõrkus. Lisaks neile kahele tegurile võib see tulla ka ainuüksi inimese mõtlemisest. Kui aga valjud või kõrged helid teevad igapäevaselt haiget on suure tõenäosusega tegemist haigusega, mis põhjustab kõrvade tundlikkust ja sellel juhul võib valu ka tunda juba peas, mitte ainult kõrvades. (https://vestibular.org/vestibular-hyperacusis)


Loe lisaks:
Ebamugav valjudus

Miks kostuvad vees, hääled summutatult?

Suvel ujumas käies on meeletult vahva vee alla sukelduda ja seal ringi uudistada. Kas olete aga tähele pannud, et vee all kostuvad maapinnalt tulevad hääled kuidagi naljakalt?

Kuna õhk on väiksema tihedusega kui vesi, siis seda on helilainel kerge liigutada. Vee liigutamiseks (mis on tihedam kui õhk), sama kiiresti, on vaja valjemat heli.  (https://www.sciencelearn.org.nz/videos/327-sound-in-water)

Nimelt sama sagedusega lained maal ja õhus, kõlavad erineva kõrgusega. Kui õhus kõlab mingi heli kõrgemalt, siis vees kõlab see sama heli hoopis madalamal. Ja kuna heli tekib maa peal ja liigub õhust vette, siis vee all kostub see summutatult ja vaiksemalt, kuna ta ei jõua vett nii tugevalt liikuma panna kui õhku. (https://dosits.org/science/sounds-in-the-sea/how-does-sound-in-air-differ-from-sound-in-water/)

(https://dosits.org/science/sounds-in-the-

sea/how-does-sound-

in-air-differ-from-sound-in-water/)